Tõrva on ajalooline suvituslinn, mis sai ametliku suvituslinna staatuse 1937. aastal. Siin ootab puhkus, mis sobib igasse hooaega – suvine kergus ja talvine rahu…
Vaata lisainfot kõigi Tõrva tegevuste ja ürituste kohta lehel visittorva.ee
KUIDAS SAI TÕRVA ENDALE NIME?
Rahvajutu järgi oli kunagi mees nimega Tõnis, kes tegi kohalikus metsas kuuse- ja männikändudest tõrva (“tõrv”) ja nii sai koht oma nime.
Jalutuskäik Tõrva keskväljakule on kindlasti üks kohustuslike ettevõtmisi külastades Tõrva linna. Meie imekauni keskväljaku puhul on esikohale tõstetud jalakäijate mugavus ning vaba aja veetmise võimalused.
Talvel on keskväljakule loodud mõnus ala ronimis- ja liumägedega, et pakkuda mõnusat tegevust kogu perele.
MULGI ELAMUSKESKUS
15-minutilise autosõidu kaugusel asub 2023. aastal avatud unikaalne Mulgi Elamuskeskus.
Keskus on mulgi maamärk ja identiteedi kandja, mis on nii arhitektuuriline vaatamisväärsus, muuseum, sündmuste korraldamise keskus kui Mulgimaa info ja toodete-teenuste müügikeskus. Ekspositsioon ja sündmused avavad ukse mulkide olemusse ja mulgi pärandkultuuri. Siin keskusest saad aimu mulkide teada-tuntud nutikusest, jonnist ja kavalusest.
Vaata lisainfot keskuse kohta lehel mulgielamuskeskus.ee
TÕRVA KINO KOIT
Tõrva kino Koit avati esmakordselt 1. septembril 1953. aastal ning filme näidati seal järjepidevalt kuni 2004. aastani. Alates 2019. aastast on kino digitaliseeritud ning ekraanil näeb iganädalaselt uusimaid filme.
Kino on avatud igal nädalavahetusel, kohapeal saab osta värsket popcorni ja snäkke ning parima kinoelamuse jaoks saab filme nautida suurepärastel supertoolidel.
Kinokavaga saab tutvuda lehel kinokoit.ee
TÕRVA TERVISERAJAD JA VALGUSTATUD SUUSARAJAD
Tõrva terviserada asub Vanamõisa järve ümbritsevas looduskaunis parkmetsas, kulgedes mööda põlispargi tee- ning järveümbruse metsaradu. Selle kaudu on ühendatud Tõrva gümnaasiumi hoone ja Tõrva Veemõnula, Vanamõisa järve rannaala ja gümnaasiumi staadionikompleks. Tõrva Terviserajad valiti 2017. aastal parimaks tervisespordirajatiseks.
Talvisel ajal saab nautida hooldatud ja valgustatud suusaradasid, mis algavad Tõrva Veemõnula kõrvalt.
Tõrva Terviseraja matkaringi (11km) kaart Google Mapsis
KAASIKU TALU LOOMAAED
Tõrva vallas asuvas Hummuli alevikus on oma loomaaed! Eksootilisematest loomadest kohtab Hummulis kõrberebast Dodot, roheleeguan Sairost, valgetups-marmosetti, kameeleone ja habeagaam Hansu.
Perenaise sõnul on loomaaias 26 liiki, kokku 110 isendit. Õues elavad veel tuhkrud, genett, ponid, küülikud, Kameruni kitsed ja lambad, hobused.
Vaata lähemalt nende Facebooki lehelt ning ära unusta enda külastuskäigust pererahvale ette teatada!
TÕRVA DISCGOLFI PARK
Tõrva discgolfi park on looduslik 18-korviga park.
Rada algab Tõrva Gümnaasiumi ja Veemõnula juurest ja kulgeb kulgeb Kase puhkealal ning Keisripalu metsas. Kuigi korvid paiknevad peamiselt metsaradadel, on võimalus ka avaramateks viseteks. Kettad peavad mängijatel endal kaasas olema.
Tõrva discgolfi rada on hinnatud nii professionaalide kui ka harrastajate seas. Pärast mõnusat disc golfi mängimist on eriti lõõgastav veemõnuleda!
BARCLAY DE TOLLY MAUSOLEUM
Tõrva vallas asub Eesti ainus mausoleum – Napoleoni alistanud väejuhi Barclay de Tolly viimne rahupaik.
1823. aastal laskis Barclay de Tolly lesk 1,5 km kaugusele Jõgevestest püstitada oma mehele mausoleumi, mis on püsinud tänaseni. Mausoleumi keldris asuvad vürst ja vürstinna Barclay de Tolly sarkofaagid.
Barclay de Tolly mausoleum on külastajatele avatud kolmapäevast pühapäevani kell 10.00-17.00.
Kontakt: +372 513 9065
HELME KOOPAD
Helme koopad – kõige uhkemad Eesti ala omaaegsetest grottidest on näha Helme mõisapargis. Lossivaremeist põhja pool paiknevates koobastes paljandub umbes 3 m ulatuses valge Burtnieki lademe liivakivi. Mõned kuulsad koopad on kinni varisenud. Kunagi koosnes koobastik seitsmest käikudega ühendatud ruumist, suurim neist oli Moosese kirik. Koopad on allikate uuristatud, hiljem on inimesed neid laiendanud ja kasutanud pelgupaigana.
Hea teada: Helme koopaid on vanarahva seas ka Põrguks kutsutud.
Kivialune ehk vanade eestlaste kaitse varjupaigad sõdade ajal.
HELME ORDULINNUSE VAREMED
Helme ordulinnuse varemed kõrguvad järsul künkal Pärnu-Valga maantee ääres. Arvatavasti 14. sajandi esimesel poolel ehitatud muistsest kindlusest on osaliselt säilinud kõrged aknaavadega maakivimüürid. Legend jutustab kantsi tugevdamiseks sinna müüritud süütust tütarlapsest. Kas vanarahva juttudes ka tõetera peituda võiks, jäägu igaühe otsustada. Aegade jooksul on linnuses peremehetsenud sakslased, venelased, leedulased ja rootslased, kes kindluse 1658. aastal ka hävitasid.
Hea teada: Linnuse all orus vuliseb Arstiallikas, mille vesi olevat rohuks seitsme tõve vastu.
PÕNEVAD MATKAD LOODUSRETKEJUHTIDEGA
Loodusturism.ee korraldab põnevaid matkasid, mis on sobilikud nii suurtele kui väikestele. Matkasid veavad loodusretkejuhid, neid abistavad matkaliiki tundvad ja kogenud matkainstruktorid.
Retkejuhtide kaasabil on võimalik külastada matkavahendiga või jalgsi mitmeid piirkondasid ja sihtkohti ning avastada loodust matkasuuskadel ja matkauiskudel, tõukekelkudel ja tõukeratastel sh FAT tõukeratastel, kanuudel, süstadel ja haabjatel ja raftipaatidel, soo- ja lumeräätsadel.
Kontakt: Imre Arro, +372 527 2701, info@loodusturism.ee
HELME KODULOOMUUSEUM
Helme koduloomuuseum asub Kirikuküla külas Helme kiriku endises pastoraadis.
Helme koduloomuuseum tegutseb nende väärtuste nimel, mis kestavad kauem ühest inimelust. Siin põimuvad erinevad ajastud, luues pika eluliini eilse, tänase ja homse vahel.
Kontakt: koduloomuuseum@torva.ee, +372 566 25102
TÕRVA MATKARING
Tõrva terviseraja matkaringi pikkuseks on 11,1 km. Matkarada kulgeb mitmepalgelise loodusega kaunite paikade keskel. Matkaring saab alguse Tõrva gümnaasiumi pargist ja raja äärde jäävad mitmed vaatamisväärsused: Keisripalu mets, Orjakivi, Helme kalmistu, Tikste ürgorg koos Tikste ja Pokardi paisjärve ning Tikste ojaga, mille kaldal saab näha liivakivipaljandit ja silmaallikat.
Samuti läbib rada dendroparki, Tantsumäge ja Linnamäge, raja kõrval on Riiska ja Vanamõisa järved ja Õhne jõgi.
EESTI RAHVUSLIK KLAVERIMUUSEUM
Eesti Rahvuslik Klaverimuuseum asub ajaloolises Holdre mõisas, mille peahoone püstitati mõisahoonesse 1910. aastapaiku Woldemar von Ditmari ajal. Hoone arhitektiks oli Otto Wildau, kes on ka lähedal asuvate Taagepera ja Karksi mõisahoonete projekti autor. Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi eesmärgiks on koguda võimalikult täielik kogu eesti klaveritest.
Muuseum pakub eelneval kokkuleppel muusikalist giidituuri klaverimuuseumi eestvedajast helilooja, laulja ja muusikapedagoog Alo Põldmäega.
HUMMULI MÕISAPARK
Eesti mõisaparkidest on Hummuli park üks nooremaid ja paremaid näiteid inglise stiilis parkidest. Mõis ja park tervikuna on huvitavad oma ajaloo ja kultuuripärandi poolest.
Park on liigirikas, esindatud võõrliigid. Levinum neist siberi- ja jaapani lehis ning harilik elupuu. Peamine puuliik pargis on tamm ja pärn.
Lõunapoolses küljes piirneb park tammealleega, mis viib välja peaaegu Väikse-Emajõeni. Pargi keskel on avar vabakujuline aas, kus praegu asetseb külaplats lehtlaga. Eesväljaku lõunaservas on mälestuskivi Põhjasõja Hummuli lahingu meenutuseks.
Mõisa peahoones tegutseb Hummuli Põhikool.